Thursday, February 22, 2018

the other cheek

Mulle ausalt öeldes meeldib talv kui selline - valge ja karge. Palju parem kui pori ja jää ja vihm, mis varasemaid aastaid saatnud on. Küll aga tunnen viimasel ajal, et seegi hakkab vaikselt minust elu välja imema ja ma igatsen valgust. 

Muide, see jäneseraamat came through! Esimest korda hakkas tunduma, et võib-olla pole tegu päris lasteraamatuga, kui üks jänks püünisesse kinni jäi ja väga ilmekalt kirjeldati tema tõmblemist ja seda, kuidas tal suust ja ninast igast morssi ja vahtu välja tuli, nii et not your average bed time story. Ja jah, metafoorid on täitsa olemas ja kurat, päris ilusad! Ma loen lõpu ka ära ja siis kirjutan lähemalt. 

Ma võtsin ennast lõpuks kokku ka - me mõlemad Duciga oleme juba pikemat aega vindunud erinevate ideede peal, kuna me oleme jõudnud punkti, kus kõik on hästi. Elu on hea, seltskond on hea, töö on hea, palk on hea, kodu on hea ehk oleme jõudnud mingile platoole, kust peaks iseseisvalt edasi minema. Pean silmas seda, et on aeg ise end utsitada ja ülal pidada. Müügi-ja turundusjuhina ma olen muidugi kaalunud kodus töötamist, mis on täiesti reaalne, aga ma sain oma vitsad juba aasta tagasi kätte - ma ei taha inimestega suhelda ainult arvuti vahendusel ja müük-turundus pole erilini väljakutse enam ammu. 

Siis tekkis Ducil üks mõte, millega ma teda aitama hakkan. Ma ei valeta, ilma tema inspireerimise ja toetuseta ma ise endal jalgu alla ei ajaks, aga kuna mul on kodus üks parimaid tarkvara arendajaid, on tegelikult täiesti rumal mitte koos midagi välja mõelda. Nii et eelmise nädala lõpus võtsin ennast kokku ja alustasin ka päris oma asjaga. Eks lähikuudel saab näha, kas asjast asja ka saab.

Meil oli plaan märtsi lõpus fjordidesse matkama minna, aga nüüd on kuidagi meeh emotsioon tekkinud. Esiteks ma tarkpea lõpuks hakkasin rohkem uurima ja selgus, et ega enne suve väga ei soovitata seal omapäi ringi vurada, sest noh - vihm ja jää ja tuul. Suht loogiline tegelikult, nii et mis mul muud üle jääb, kui ise end süüdistada, et nii emotsiooni ajel lennupiletid ostsin. Samas mingil määral saaks seal ikka ringi hulkuda ja loodus on kindlasti seda väärt, aga ma ei tea. Tahaks ikka minna nii, et saab rahuliku südamega kõik ära näha. 

Ja puhkuseplaane peaks hakkama tegema, aga mõistus on otsas ja ei teagi, kuhu minna. Taid, Hispaaniad ja Filipiinid on nii turististatud, et ei kutsu enam. Jaapan ja USA pole päris puhkuse materjal, noh, mitte vähemalt selline, kus saaks tõesti nädalakese vedeleda ja peesitada ning muretult ringi loivata. Vahepeal tekkis mõte Madagaskarile minna, sest loomad! Samas mulle jäi erinevaid muljeid lugedes selline arusaam, et ega seal tegelt pikalt midagi teha pole. Ma ei tea no. Keegi võiks mingit x-kohta soovitada. Mu ülemus on hetkel näiteks Kuubal, saadab pilte rusika-suurustest prussakatest ja teibitud taksodest.



No comments:

Post a Comment