Wednesday, January 24, 2018

manchester by the sea

Mul on terve posu raamatuid ja filme, millest ma tahaks rääkida. Kahju, et ma sellega nii palju venitanud olen, kuna tagant järgi on üha raskem vahetuid emotsioone edasi anda. 

See film oli mul pikalt listis, kuna koguaeg tundus, et just another home coming movie ja koguaeg leidsin, et pigem vaataks midagi muud. Mulle ei meeldi sellised indie filmid, kus inimesed on lihtsalt koguaeg vait ja autistid lihtsalt niisama, ju mul ei ole siis seda kunstisoolt piisavalt antud. Eks ma olen igapäevases elus samasugune, ma ei kannata mossitamist, solvumist ja vabanduste leidmist. 

Selles filmis mu esmamulje oli sama, aga ju mul oligi just seda filmi vaja. 

Manchester by the Sea on ilus ja kurb lugu inimestest, kes üritavad eluga edasi minna pärast suuri traumasid. Näitlejate töö on tõesti super, need ilmed ja vaikus on lihtsalt väga kõnekad. Kuidas Sa lähed eluga edasi, kui kaotad enda süül kõik, mida armastasid ja hoidsid? Kuidas teised eeldavad, et sa käitud? Kuidas sa peaksid käituma? Kas sa peaksid üldse kunagi üle saama ja miks? 

Ma ilmselt juba rääkisin liiga palju, aga jah. Melomaanid, kogunege.

No comments:

Post a Comment