Wednesday, November 1, 2017

katkistest inimestest.

Tükk aega mõtlesin, kas tasub siin arvamust avaldada, aga kus siis veel? Kõik, kellega ma sellest räägin, näevad seda ainult ühest nurgast ja ma tunnen, et minu mõttekäikudele pole ruumi.

Mingi meeltesegaduses meesterahvas lasti Vabaduse väljakul maha ja kõigi diagnoos on kohe ''ilmselgelt haige''. Harva näeb sellist üksmeelsust. Ja ma tunnistan, et see oli ka minu üks esimesi mõtteid, aga tuleb välja, et ma olen enda tutvusringkonnas ainus, kes jääb veidi pikemalt mõtlema: ''Aga mis siis, kui tal oli õigus?'' Ma tean, ma tean, et see on väga far fetched, aga me elame ajastul, kus paranoia saab täies hiilguses särada, sest noh... meid jälgitaksegi koguaeg. Me lihtsalt ei arva sellest midagi, eelistame sellele mitte mõelda. Muidu lähemegi hulluks. 

Ehk täiesti võimalik, et tegu on mõne moodsa haigusega ja eks meeltesegaduses inimesi on olnud aegade algusest ning see võib juhtuda igaühega meist. Mind vist häirib eelkõige see, et keegi ei võta sekunditki, et mõelda natuke raamidest välja ja ei jää mõtlema what if

Võib-olla ma pretendeerin siis järgmiseks paranoiahundiks, aga ma alati jään mõtlema, kui näen uudiseid, kus üks laps notib teise maha, et kontrollida, ega ta robot pole jms. 

No comments:

Post a Comment